Kuna eelmine elanik Jake on selline vabama olemisega tegelane, jättis ka korter meile esialgu natuke kasimata mulje. Seega kui olime tüdrukutega omavahele jäänud, hakkasime kõik kohe koristama ja küürima. Esimene öö möödus ilmselt meil kõigil üsna rahutult, kuna meie tänavast sõidab läbi üllatavalt palju autosid. Järgmisel hommikul läksime kohe Santa Monicasse tööd otsima. Kõigepealt üritasime leida kohta, kus oleks võimalik CVsid printida - loogiline oleks, et suht igas print© teenusepakkuja juures saab seda mälupulgalt teha, kuid selgus, et Ameerikas käivad tihti asjad teisiti. Pidime mitmes asutuses käima, kuni lõpuks viis tee meid raamatukokku, kus interneti abiga saime probleemi lahendatud. Järgmiste päevade jooksul käisime pea kõikides poodides, mis vähegi sobivad tundusid - jagasime oma CVsid ning korjasime applicationeid. Vaatamata jahedale ilmale käisime Santa Monica pieril, kus asub väikene lõbustuspark vaateratta ja teiste atraktsioonidega (selle peale me veel raha ei raisanud) ning leidub mitmeid pisikesi poeletikesi ja söögikohti. Õhk on seal väga mõnus – istusime päikese käes ja kuulasime indiaanlasest papit laulmas ja kitarri mängimas (Knockin' on heaven's door) - andsime igaüks talle väikese kopika ka, kuna ta oli seda väärt! Ühel hetkel nägime kalameeste ümber kogunemas suurt kampa inimesi – üks neist oli kinni püüdnud hiiglasliku krabi.
Ühel õhtul teatas meile sõber Trey, et unustas paar tähtsat asja Debbie juurde ja palus, et me tooksime need Los Felizist ära ja saadaks postiga tema juurde kõrbesse. Otsustasime, et üks, kes läheb, on Alina, ning teise inimese selgitab välja loterii. Lükkasime aga seda loositõmbamist edasi ja edasi kuni järgmise hommikuni. Kui mina(Marliis) täpikesega paberi sain, mõtlesin, et parem lähen juba üksi - mis me mõlemad ikka raiskame busside peale raha. Minu teekond osutus üpris toredaks: nägin mingisuguse action-filmi võtteid ning teiselt võtteplatsilt käisin juhtumisi läbi. Tagasitulles märkasin kodukandi kino juures piirdeid ja askeldavaid inimesi. Õhtul otsustasime tüdrukutega niisama välja minna ning avastasime, et meie kinos oli Spielbergi uue filmi Super 8 premier ning selle afterparty. Pidu toimus keset tänavat paigutatud hekkide ja aiakeste taga ning teel sinnapoole möödus meist meie esimene kuulsus: Hurley sarjast Lost. Meie loomulikult jäime vaatama, kas mõnda tuttavat näitlejat veel näeme. Nägimegi! Matt Parkman sarjast Heroes, Sawyer Lostist, Elle Fanning, Turk Scrubsist ja päris mitu sellist tegelast, kes nägupidi on tuttav, kuid nime ei suuda öelda. Sealsamas tutvusime produtsent Peter Meechiga, kes meile pisut kohalikku elu kirjeldas. Siin on üks Peteri tehtud naljakas lühifilm: http://www.imdb.com/video/wab/vi1900780057/
No comments:
Post a Comment