Venice canals ja 14nda tänava neiud

Ühel heal päeval otsustasime Sandraga võtta ühendust Mari Ja Maibelliga (Mable as we now call her), kes elavad Venice'is 14.ndal tänaval. Kohtusimegi Mariga rannas ning käisime lõpuks Venice'i kanalite vahel jalutuskäigul. See on siiani üks ilusamaid ja ägedamaid kohti, kus käinud oleme. Kõik majad on seal ääretult kihvtid ja erinevad. Pärast mõnusat jalutuskäiku läksime Maibellile, kes töötab ühes armsas poekeses Venice beachil, tööle vastu ning seadsime sammud 14nda tänava poole tüdrukute elukohta vaatama. Teelt ostsime pizzat ja küpsiseid, mida siis neidude residentsis nautisime. Tüdrukud rääkisid oma korterikaaslase kassist, kes pidevalt kräunub ja võib vahel mõne inimesega olla üpris agressiivne. Jäime pikalt juttu rääkima ning peagi oli käes õhtu - paras aeg koju minna. Nii helistaski Rita meile, kelle töökaaslane meile küüti pakkus. Sellest õhtust jäid meile head mälestused ja naermisest treenitud kõhulihased.

Urban Outfitters

Alustan sellest, kuidas sain tööd Santa Monica 3rd streeti Urban Outfittersi esinduspoes. Kõigepealt täitsin tavapärase applicationi, mispeale sain mõne aja pärast kõne kutsega tulla grupiintervjuule. Nii palju, kui mina tean, oli tahtjaid ikka paarsada kindlasti. Tol päeval minu intervjuu ajal oli meid esialgu 12 ning meid jaotati kahte gruppi. Minu gruppi sattus intervjueerima Gretchen, kes on hetkel üks tähtsamaid managere. Meilt kõigilt küsiti üpris tavapäraseid küsimusi stiilis: "Miks just Urban Outfitters?" või "Kirjelda oma stiili".Intervjuu toimus neljapäeval ning pärast pidime veel kodus internetis testi tegema, mis koosnes umbes 60st küsimusest. Gretchen ütles, et kui olete selle ära teinud, siis umbes 2 nädala pärast helistame uuesti. Minule aga helistas ta kohe esmaspäeval ning palus kolmapäeval tulla final interview'le. Seal olin koos ühe tüdruku Eunice'iga, kes nüüd on mul siin üks parimaid uusi semusid. Tol korral vestlesime Caroline'iga, kes oli äsja saanud manageriks ning põhimõtteliselt ütles ta meile kohe, et te olete mõlemad nii armsad ja toredad, et võite arvestada, et pühapäeval tulete orientationile ja oletegi osa Urban Outfittersist. Ja nii läkski. Nüüd olen seal töötanud juba umbes 3 nädalat ja paremat töökohta on raske soovida. Kuigi meie pood on suur ja meil on kogu aeg tohutult palju tegemist, on töökaaslased kõige ägedamad ja kõik tulevad hea meelega tööle. Üks huvitavamaid osasid tööst on closing ehk pärast poe sulgemist riiete korda panemine. Kui pood suletakse kell 11PM, siis tavaliselt oleme kella 2ni öösel ikka tööl, kuna lihtsalt nii palju asju on valedes kohtades. Keeruliseks teeb asja see, et nädalas paar korda käivad meie visual merchandiserid saalis ümberkorraldusi tegemas ning siis otsi jälle, kus miski asub. Samuti on vaja folding boardiga voltida kõik särgid, mis on laiali. Igal hommikul ja igal õhtul on koosolekud, kus kiirelt tehakse päevast ülevaade ja siis umbes kolmveerand ajast teeme nalja.
Esialgu arvasin, et mina käin kaugelt tööle - Westwoodist tööle on umbes 30 minutit bussisõitu, aga siis ühel õhtul sain teada, et mõni käib Loz Felizist (kus me ise ka alguses olime), mis on umbes pooleteise tunni kaugusel või Newportist, mis on umbes 2,5-3h kaugusel. Minu hea sõber Eunice elab ise Malibus, mis on Santa Monicast mööda rannikuäärt ülespoole, kuid ta on nii lahke ja toob minu ka autoga koju, kui me koos öösel tööl oleme. Viimane kord olime just eelmisel päeval palka saanud ning Eunice oli turul käinud. Hoiatas mind juba enne autosse istumist, et tal on 2 kotitäit maiustusi. Terve kodutee sõimegi chocolate covered pretzeleid ja ajasime niisama juttu ning tegime plaane minna Chinatowni, kui koos vaba päeva saame. Peale teiste värvikate tegelaste on mul tööl üks noormees Sean, kes küsib alati, mis ma tema riietusest või kingadest arvan. Siis on veel üks kutt, kes meenutab mulle Jude Law'd ja kes on algusest peale olnud äärmiselt sõbralik ja abivalmis. Ja siis veel muidugi surfer dude Newportist, kes mulle aeg-ajalt laulab ja lihtsalt mu nime hüüab ja mingeid riime või limerikke mu nimega meisterdab. Üldiselt on see üks asendamatu seltskond, kellest hakkan kindlasti frozen yogurti kõrval puudust tundma.

                                                                                                         Marliis